Oh, kus on need ilusad ajad, kui oli üks lihtne tahke seep kõige jaoks ja sa ei pidanud millegi pärast muretsema? Nüüd ihkab iga seep meie tähelepanu, särades värvide ja kujudega, hüüdes „vali mind!". Aga mitte meiega! Leidkem seep, mis meile tõeliselt kõige paremini sobib.
Kuidas seep töötab?
Me võiksime teid pommitada nutikate fraasidega, kuidas seebid on metallide ja kõrgemate rasvhapete soolad, et nad kuuluvad pindaktiivsete ainete hulka, neil on nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed omadused ja nad moodustavad veega kokku puutudes sfäärilisi struktuure, mida nimetatakse mitsellideks. Aga kellele seda vaja on?
Meie jaoks on oluline, et seep seob laialipaiskunud mustuse ja pisikud üheks massiks. Meie nahk on kaetud kaitsva rasukihiga, mis ühelt poolt kaitseb ja teiselt poolt meelitab ligi viiruseid ja pisikuid. Naha pesemisest ainult veega ei piisa, sest veele puudub võime rasvaga ühineda, seebi puhul aga on see olemas! Seebil on ebatavaline struktuur, sest ühelt poolt meeldib talle vesi ja ta lahustub selles, ja teiselt poolt meeldib talle rasv ja ta ühineb sellega, mis hõlbustab mustuse eemaldamist. Kui järele mõelda, on seep uskumatult kaval toode ja väärib aplausi!
Tahke või vedel – see on küsimus!
Isegi suurim seebivõhik on ilmselt märganud, et seebid on jagunenud kaheks leeriks: vedelseebid ja tahke seebid. Mida nüüd siis teha?
Tahke seebi plussid ja miinused:
- Ei sisalda vett – säilib kauem kui vedelseep.
- Tavaliselt on lühikese koostisosade nimekirjaga, ilma paljude kunstlike lisanditeta.
- Sisaldab rohkem õli kui vett, seega puhastab nahka paremini.
- On keskkonnasõbralikum, kuna ei vaja plastpakendit.
- On vähem hügieeniline kui vedelseep. Bakterid paljunevad kergemini.
- Jätab kraanikaussi või seebialusele jääke.
Vedelseebi plussid ja miinused:
- Hügieenilisem kui tahke seep ja seda on lihtsam kaasas kanda, käsi määrimata.
- Saab osta dosaatori ja seda vedelikuga täita. See säästab plastikut ja raha.
- Kena väljanägemine – vedelseebi saab valada elegantsesse dosaatorisse.
- Saadaval paljudes lõhnades ja värvides.
- Raskem reisile kaasa võtta, kuna võib lekkida või puruneda.
Seebidosaatorid ja seebialused
Kaasaegse seebi vanavanaisa
Seebi vanavanaisa on üle 5000 aasta vana. Kuid siis kasutati seda ainult haavade puhastamiseks ja pesu pesemiseks. 20. sajandi alguses arendas Saksa keemik Fritz Gunther seebi tänapäevase versiooni, kuid see oli nii söövitav, et sobis ainult tööstuslikuks kasutamiseks. Alles 1930ndatel saabus läbimurre ja loodi seep, mis mitte ainult ei kõrvetanud nahka, vaid ka puhastas seda õrnalt – phew!
Looduslikud seebid
Looduslikud seebid on need, mis ei sisalda kemikaale, millel on lihtne koostis ja looduslikud lisandid. Vältige seepe, millele on lisatud säilitusaineid, kunstlikke värvaineid, SLS-i, SLES-i, polüetüleenglükooli, parabeene või mineraalõlisid. Mida lihtsamad koostisosad, seda parem meie nahale!
Looduslikud seebid jagunevad naatriumseepideks (kõvemad) ja kaaliumseepideks (pehmemad). Nende seepide seas saame eristada erinevaid tüüpe:
VÄÄVLISEEP – ei ole igapäevaseks kasutamiseks, see võib nahka kuivatada. Sellel on tugevad antibakteriaalsed ja puhastavad omadused. See aitab ka nahapõletike ravimisel.
MUST SEEP – võlgneb oma värvi muu hulgas musta oliivipasta eest. See sobib hästi nahaprobleemide korral. See meenutab ensümaatilist koorijat. Rahustab nahaärritusi, silub ja on kortsudevastase toimega.
ALEPO SEEP – tuntud ka kui loorberiseep, sisaldab oliiviõli ja loorberiõli. Seda soovitatakse allergikutele ja õrna nahaga inimestele. Sellel on niisutavad omadused. Seda saab kasutada ka šampoonina.
HALL SEEP – meie tuntud pehme kaaliumseep. See ei sisalda värvaineid ega lõhnaaineid, sellest ka selle iseloomulik värvus. Seda soovitatakse rasusele, aknele kalduvale ja allergilisele nahale.
Tee ise!
